Põhikiri

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Eesti Mäeselts on mittetulundusühing ja erialane vabatahtlik kutseühendus.

1.2. Eesti Mäeseltsi eesmärgiks on ühendada füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kelle põhitegevus on vahetult seotud mäendusega ja kes omavad ühiseid huve Eesti arengut soodustava teadus-, tehnika-, keskkonna-, haridus- ja majanduspoliitika kujundamisel ning rakendamisel mäenduse valdkonnas. Eesti Mäeselts võib teostada kõiki toiminguid ja tehinguid, mis on vajalikud tema tegevusaladel eesmärkide saavutamiseks ja mis ei ole Eesti Vabariigi õigusaktidega keelatud.

1.3. Eesti Mäeseltsi tegevus toimub kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega ja käesoleva põhikirjaga.

1.4. Eesti Mäeseltsi põhikirjaline eesmärk ei ole oma liikmetele ainelise tulu jaotamine. Eesti Mäeselts kasutab oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

1.5. Mittetulundusühingu juriidiline täisnimi on MTÜ Eesti Mäeselts.

1.6. Eesti Mäeseltsi asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik ning postiaadressiks on juhatuse asukoht.

1.7. Eesti Mäeseltsi majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

2. MTÜ EESTI MÄESELTSI TEGEVUSED

2.1. Eesti Mäeseltsi tegevuse eesmärkideks on muuhulgas:

2.1.1. tegutseda kutseandjana vastavalt põhikirjale, Inseneride Kutsenõukogu poolt kinnitatud kutse andmise korrale, kutsestandarditele, kaevandamisseadusele ja kutseseadusele;

2.1.2. osaleda eriala kutsenõukogude töös kutsestandardite ja õppekavade väljatöötamisel ja nõustamisel;

2.1.3. osaleda ja esitada omapoolseid seisukohti mäendusalaste õigusaktide eelnõude väljatöötamisel;

2.1.4. organiseerida ja korraldada erialaseid koolitusi (kõikidel tasanditel) ja täienduskoolitusi;

2.1.5. professionaalse diskussiooni tekitamine ning probleemsete või väheuuritud valdkondade edasise uurimise soodustamine;

2.1.6. osaleda ja võimalusel aidata kaasa mäendusprobleemide lahendamisel ning tekkinud probleemide teadvustamine avalikkusele;

2.1.7. teadvustada ja tutvustada avalikkusele erialaseid teaduse ja tehnika saavutusi;

2.1.8. osaleda ja aidata kaasa mäendusalase tööstuspärandi säilitamisel ja kaitsel;

2.1.9. esindada ja kaitsta oma liikmete kutsealaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid õiguseid ning huve teadus-, haridus-ja majanduspoliitika kujundamisel ning rakendamisel, samuti osaleda mäendusalases standardiseerimises;

2.1.10. toetada ning arendada liikmete omavahelist suhtlust ning erialase rahvusvahelise suhtluse korraldamine;

2.1.11. loengute, diskussioonide, seminaride, näituste, koosolekute, konverentside ja muude teabeürituste korraldamine mäendusalastes küsimustes;

2.1.12. ökoloogiliste tehnoloogiate ning loodussõbraliku ja säästliku majandamise tutvustamine;

2.1.13. tegeleb oma eesmärkidele vastavalt ning seadusega lubatud piires majandustegevusega.

2.2. Põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on Eesti Mäeseltsil muuhulgas õigus:

2.2.1. omada väike- ja põhivahendeid, kaasa arvatud annetusi (nii rahalisi kui mitterahalisi) ning kehtestada üldkoosoleku otsusega liikmetele liikmemaks;

2.2.2. juhatuse otsusel oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks sõlmida töötajatega töölepinguid, asutada sihtasutusi, fonde, äriühinguid, omada aktsiaid ja osasid teistes äriühingutes, omada kinnis- ja vallasvara ning teha nendega seaduslikke tehinguid. Eesti Mäeselts ei või olla täisühingu osanikuks või usaldusühingu täisosanikuks.

2.2.3. anda välja stipendiume, toetusi, preemiaid, auhindu, jms.

2.2.4. osaleda erialaste klastrite töös, teha koostööd ja asuda lepingulistesse suhetesse asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, toimkondade ja üksikisikutega Eestis ja välismaal;

2.2.6. asutada perioodilisi väljaandeid ja publitseerida erialaseid trükiseid;

2.2.7. esindada Eesti mäeinsenere kodu- ja välismaistes ning rahvusvahelistes organisatsioonides ja osaleda rahvusvaheliste mäendusorganisatsioonide töös.

3. EESTI MÄESELTSI LIIKMESKOND

3.1. Eesti Mäeseltsi liikmeks võetakse vastu juhatusele esitatud avalduse ja juhatuse otsuse alusel juriidilised isikud ja füüsilised isikuid, kes tegelevad mäendusega. Liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus taotleja kirjaliku avalduse alusel ja/või vormikohase allkirjastatud ankeedi alusel ning sisseastumis- ja liikmemaksu tasumisel Eesti Mäeseltsi pangakontole. Liikmete arvestust peab juhatus.

3.2. Juhatus vaatab sisseastumisavalduse läbi 14 päeva jooksul arvates selle saamisest. Liikmeks vastuvõtmisest keeldumise korral teatab juhatus 7 päeva jooksul arvates otsusest kirjalikult elektronposti teel ja tagastab sama tähtaja jooksul sisseastumismaksu. Juhatus ei pea ära näitama keeldumise põhjust.

3.3. Kui liikmete arv langeb alla kolme, peab juhatus kolme kuu jooksul esitama Eesti Mäeseltsi lõpetamise avalduse.

3.4. Eesti Mäeseltsil on tegev-, au- ja noorliikmed.

3.4.1. Teenekatele Eesti Mäeseltsi liikmetele ning Eesti Mäeseltsile erilisi teeneid osutanud isikutele võidakse juhatuse otsusega omistada auliikme staatus.

3.4.2. Eesti Mäeseltsi noorliikmeteks loetakse mäe- või geoloogia erialal õppivad üliõpilased, kes omavad Eesti Mäeseltsi üldkoosolekul piiratud hääleõigust. Bakalaureuse kraadi omandanud üliõpilase staatus muutub noorliikmest tegevliikmeks automaatselt kaasa arvatud juhtudel kui tegevliige jätkab õpinguid magistri- ja/või doktoriõppes.

3.6. Eesti Mäeseltsist väljaastumine avalduse rahuldab juhatus, samuti otsustab juhatus Eesti Mäeseltsist väljaarvamise ebaväärika käitumise, liikmemaksu tähtaegse mittetasumise korral (kahel viimasel aastal) või kutseeetika normide rikkumise eest. Otsusest väljaarvamise kohta teatatakse asjaomasele liikmele viivitamatult.

3.7. Liikmelisuse lõppemisel majandusaasta keskel tasub liige liikmemaksu kogu majandusaasta eest ning avansiliselt tasutud liikmemaksu ei tagastata.

3.8. Liikmelisust Eesti Mäeseltsis ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus mittetulundusühingus lõpeb.

3.9. Juriidilisest isikust liikme liikmelisus säilib tema ümberkujundamisel või jagunemisel jaguneva ühingu suhtes, kellel säilib õigusjärglus.

4. EESTI MÄESELTSI LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1. Eesti Mäeseltsi liikmel on õigus:

4.1.1. osaleda selle tegevuses kooskõlas põhikirja, eesmärkide ja ülesannetega;

4.1.2. valida ja olla valitud selle juhtimis- ja kontrollorganitesse. Noorliikmed ei oma juhtumis- ja kontrollorganite valimisel hääleõigust ja ei saa ise olla valitud juhtimis- ja kontrollorganitesse;

4.1.3. saada juhatuselt ja muudelt organitelt igakülgset teavet selle tegevuste kohta;

4.1.4. saada Eesti Mäeseltsi valduses olevat kutsealast teavet;

4.1.5. teha Eesti Mäeseltsi juhatuse kaudu ja nõusolekul ettepanekuid seadusloome algatamiseks ja menetlemiseks, samuti muid asjassepuutuvaid ettepanekuid täitevvõimule;

4.1.6. teha juhatusele ettepanekuid töögruppide moodustamiseks Eesti Mäeseltsi tegevuse eesmärkidest tulenevate ülesannete täitmiseks ja osaleda töögruppide töös.

4.2. Eesti Mäeseltsi liige on kohustatud:

4.2.1. järgima põhikirja, kodukorda ja teisi juhtorganite seaduslikke otsuseid;

4.2.2. järgima mäeinseneri eetikakoodeksit, mille töötab välja juhatus ja kinnitab Eesti Mäeseltsi üldkoosolek;

4.2.3. oma tegevuses austama ja järgima kutse-eetikat;

4.2.4. tasuma liikmemaksu vastavalt üldkoosoleku poolt kinnitatud täheaegadele.

5. EESTI MÄESELTSI ORGANID JA JUHTIMINE

5.1. Kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, mille koosolekul võivad osaleda kõik selle liikmed.

5.1.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

5.1.2.1. põhikirja ja eesmärkide muutmine;

5.1.2.2. juhatuse valimine ja tagasikutsumine ning juhatuse liikmetele tasu määramine;

5.1.2.3. revisjonikomisjoni liikmete valimine;

5.1.2.4. liikmemaksu suuruse ja tasumise korra määramine või nimetatud kohustuse(te) delegeerimine juhatusele;

5.1.2.5. majandusaasta aruande kinnitamine;

5.1.2.6. lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;

5.1.2.7. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduste või käesoleva põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

5.1.3. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus omal äranägemisel kuid mitte harvemini kui üks kord aastas, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest, samuti siis kui Eesti Mäeseltsi huvid seda nõuavad. Üldkoosolek võidakse kokku kutsuda e-posti teel või kuulutusega ühes üleriiklikus perioodiliselt ilmuvas ajalehes, milles märgitakse toimumise koht ja päevakord.

5.1.4. Üldkoosolek kutsutakse kokku juhatuse poolt 7 päevase etteteatamisega.

5.1.5. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel osaleb üle poole liikmetest.

5.1.6. Kui üldkoosolek ei ole pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kahe nädala jooksul selle toimumisest kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata üldkoosolekul osalevate liikmete arvust. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud liikmetest.

5.1.7. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri kuid esindajaks võib olla ainult teine liige.

5.1.8. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest.

5.2. Eesti Mäeseltsi juhib ja esindab igapäevaselt juhatus, mis on tegevust planeeriv, juhtimist korraldav ning igapäevase toimimise üle järelvalvet teostav organ üldkoosolekute vahelisel ajal. Juhatuse liikmete minimaalseks arvuks on 3 ja juhatuse liikmed valib üldkoosolek. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe ja aseesimehe.

5.3. Juhatuse esimees esindab Eesti Mäeseltsi kõigis õigustoimingutes ning korraldab juhatuse tööd ja juhatab juhatuse istungeid. Juhatuse esimees esindab Eesti Mäeseltsi kui tööandjat ning kehtestab Eesti Mäeseltsi sisemise asjaajamise korra.

5.4. Juhatuse esimehel ja aseesimehel on õigus esindada Eesti Mäeseltsi kõikides õigustoimingutes üksi ning teised juhatuse liikmed esindavad Eesti Mäeseltsi ühiselt. Juhatuse esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid aseesimees.

5.5. Eesti Mäeseltsi juhatus:

5.5.1. korraldab igapäevast majandustegevust ja raamatupidamist, esitab üldkoosolekule kinnitamiseks majandusaasta aruande ja tegevusaruande;

5.5.2. tagab üldkoosoleku otsuste täitmise;

5.5.3. tagab Eesti Mäeseltsi haldustegevuse kaasaegse ja otstarbeka korralduse;

5.5.4. otsustab liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise ning peab arvestust liikmete osas;

5.5.5. nimetab vastavalt kutseseadusele kutsekomisjoni liikmed, teostab nende tegevuse üle kontrolli ja otsustab nende volituste lõpetamise ja tagasikutsumise;

5.5.6. korraldab aruandluse, eelarvete koostamise ning seadustes muude dokumentide koostamine ja nende esitamise üldkoosolekule;

5.5.7. kutsub kokku üldkoosoleku põhikirjas või seaduses sätestatud korras.

5.5.8. kõigi muude Eesti Mäeselts tegevust puudutavate muude küsimuste otsustamine ja täitmine, mis ei ole põhikirja või seadusega antud üldkoosoleku ainupädevusse.

5.5.9. Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist ning üldkoosoleku otsusega võidakse juhatuse liikmele maksta tema ülesannete täitmise eest tasu.

5.6. Juhatuse peamine töövorm on istung, mille kutsub vastavalt vajadusele koos päevakorraga kokku juhatuse esimees. Juhatuse istungid toimuvad reeglina Eesti Mäeseltsi asukohas. Juhatus võib otsuseid vastu võtta ka istungit kokku kutsumata, millisel juhul esimees edastab otsuse eelnõu kirjalikult või elektrooniliselt juhatuse liikmetele koos vastamise tähtaja määramisega. Hääletamine toimub kirjaliku või digitaalallkirjastatud elektroonilise vastuse saatmisega. Hääletustulemused protokollitakse ning juhatuse liikmete vastused lisatakse protokollile. Määratud tähtajaks mittevastamine loetakse vastuhääleks.

5.7. Juhatus võtab otsuseid vastu juhatuse liikmete häälteenamusega. Istungil mitteosalev juhatuse liige võib hääletada sidevahendi vahendusel, mille kohta tehakse protokolli märge. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole juhatuse liikmetest. Kui juhatuse istungi läbiviimiseks puudub vajalik kvoorum, otsustab esimees vajadusel erakorralise istungi kokkukutsumise. Sellisel juhul kokkukutsutud juhatuse istung on otsustusvõimeline sõltumata kohal olevate juhatuse liikmete arvust.

5.8. Juhatus võtab otsuseid vastu istungil avaliku hääletamise teel kohalolijate häälte enamusega. Kas või ühe juhatuse liikme nõudel on hääletamine salajane. Häälte võrdsel jagunemisel saab määravaks juhatuse esimehe hääl, tema puudumisel aseesimehe hääl.

5.9. Juhatuse istungi protokollib juhatuse istungi juhataja poolt määratud protokollija. Protokollile kirjutavad alla juhatuse istungi juhataja ja protokollija.

5.10. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui Eesti Mäeselts otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

5.11. Juhatusele antud volituste tähtaeg on 2 aastat.

5.12. Eesti Mäeseltsi auasjade arutamise ja eetikakoodeksi rikkumiste lahendamise organ on Eesti Mäeseltsi Aukohus, mis määratakse juhatuse poolt iga esitatud asja lahendamiseks kolmeliikmelisena. Juhatus lähtub aukohtu liikmete määramisel erapooletusest ning väldib igati huvide konflikti tekkimist. Aukohtu otsus on lahend, millega aukohus asja sisuliselt otsustab. Aukohus võtab otsuse vastu asja arutamisel osalenud liikmete häälteenamusega. Kui aukohtu liikmete hääled jagunevad võrdselt, otsustab eesistuja hääl. Vähemusse jäänud aukohtu liige võib esitada aukohtu otsusele eriarvamuse. Aukohtu otsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Otsuse sissejuhatavas osas märgitakse otsuse tegemise aeg, viimase aukohtu istungi aeg, otsuse teinud aukohtu liikmete nimed ning Eesti Mäeseltsi liikme nimi, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus on algatatud. Otsuse kirjeldavas osas märgitakse põhilist sisu esile tuues distsiplinaarsüüteo tunnused, mille alusel aukohtumenetlus läbi viidi, nende kohta esitatud väited, vastuväited ning esitatud tõendid. Otsuse põhjendavas osas märgitakse põhjendused, millele otsus faktiliselt ja õiguslikult tugineb. Otsuse resolutiivosas märgitakse selgelt ja ühemõtteliselt süüteoasjale antud lahendus. Aukohtu otsus vormistatakse kirjalikult ja sellele kirjutavad alla kõik asja otsustamisel osalenud aukohtu liikmed.

5.13. Eesti Mäeseltsi tegevuse üle järelevalve teostamiseks võib üldkoosolek määrata 3 liikmelise revisjonikomisjoni. Revidendil või revisjonikomisjonil on õigus ja kohustus kontrollida Eesti Mäeseltsi varade olemasolu, seisundit ja kasutamist, arvelduskontosid ja raamatupidamist, nõuda vajadusel selgitusi kõigilt Eesti Mäeseltsi organite liikmetelt ja töötajatelt, oma eesmärkide täitmiseks osaleda juhatuse koosolekutel. Revident või revisjonikomisjon peab läbi viima majandusaasta tegevuse revideerimise, koostama sellekohase täieliku ja üksikasjaliku revisjoniaruande ning esitama selle üldkoosolekule.

6. EESTI MÄESELTSI VARA

6.1. Eesti Mäeseltsi vara ja vahendid moodustuvad liikmete poolt tasutud sisseastumis- ja liikmemaksudest, osutatavate tasuliste teenuste tulust, annetustest, riiklike ja eraõiguslike organisatsioonide toetustest, sihtkapitalide ja sihtasutuste toetusest, põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatelt tuluüritustelt, sponsor- ja reklaamlepingutest, loteriidest, tehingutest kinnis- ja vallasvaraga, päranditest, intressituludest ja muudest mitmesugustest seadustega lubatud laekumistest. Sihtotstarbelisi annetusi tohib kasutada ainult kooskõlas annetaja poolt seatud tingimuste ja nõuetega.

6.2. Eesti Mäeseltsi põhivaraks on ehitised ja kinnisasjad. Eesti Mäeseltsi omandis võib olla igasugune muu vara, mis on vajalik Eesti Mäeseltsi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadusega.

6.3. Eesti Mäeseltsi vara moodustab ka intellektuaalne omand.

6.4. Eesti Mäeselts vastutab oma varaliste kohustuste eest kogu oma varaga kuid selle liikmed ei ole vastutavad Eesti Mäeseltsi kohustuste eest oma varaga.

7. EESTI MÄESELTSI LÕPETAMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE

7.1. Eesti Mäeselts on asutatud määramata tähtajaks.

7.2. Eesti Mäeseltsi lõppemine või lõpetamine toimub üldkoosoleku 2/3 liikmete otsusega või otseselt seadustega sätestatud juhul. Likvideerijateks on juhatuse liikmed.

7.3. Eesti Mäeseltsi lõpetamise korral annavad likvideerijad allesjäänud vara ja dokumentatsiooni üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

7.4. Eesti Mäeselts võib ühineda ainult teise samasuguste eesmärkidega mittetulundusühinguga. Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 liikmetest. Eesti Mäeselts võib jaguneda vaid samasuguste eesmärkidega mittetulundusühinguteks. Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 2/3 liikmetest. Varade jagamine Eesti Mäeseltsi jagunemisel toimub vastavalt üldkoosoleku otsusele.

MTÜ Eesti Mäeselts põhikirja uus redaktsioon on kinnitatud 14.mail 2015.a toimunud üldkoosoleku protokollilise otsusega.