Test Test Test

www.maeselts.ee

Ülevaade Eesti fosforiidist

 

Fosfor on koos lämmastiku ja kaaliumiga üks kolmest põhilisest taimtoitelemendist. Keskmiselt antakse maailmas hektari kohta 107 kg toitaineid, millest keskmiselt 15% on fosforväetised. Fosforiit on lõplik maavara 60 miljardi tonni kinnitatud ja 290 mld hinnanguliste globaalsete reservidega. Efektiivset fosfori taaskasutamise lahendust pole leitud. 82% fosforist kulub väetise tootmiseks, 8% söödafosfaatide tootmiseks ja 10% muudeks tööstusrakendusteks.

Eesti põldudelt on 2004-2009 koristatud põllumajandussaagisega väljatud keskmiselt 13 000 tonni P2O5 aastas, samal ajal on sisendiks olnud sõnnikuga keskmiselt 3 260 t ja mineraalväetistega 3 300 t ehk keskmiselt fosforibilanss on olnud 6 500 t P2O5 aastas negatiivne. Seda peamiselt kuna mineraalväetised on Eesti põllumehele kallid. 2010 aastal importis Eesti väetisi kokku 55 miljoni EUR väärtuses.

Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses  fosforit (arvestatuna 15-20% ulatuses P2O5, fosfori sisaldus P2O5 on massina 44%). Eesti fosforiit on settekivim, milles fosforit sisaldavad käsijalgsete (karbisarnased loomad) lingulakarbikeste purrud. Karbikeste purrud asuvad fosforiidis liivakihtide vahel. P2O5sisaldus karpkihis on 38%, kuid kogu fosforiidikihindis 6-23%.

Eesti fosforiit on avastatud enam kui sada aastat. Eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel ehitati Jõelähtme kihelkonda Ülgase asunduse fosforiidi tootmiseks allmaakaevandus ja sortimistsehh, mis tootis ligi 50 töölisega kuni 10 000t kuivrikastatud fosforiiti aastas. 1938. a. sõlmis Eesti Vabariik lepingu Saksamaaga tarnimaks kuni 340 tuhat t/a 33% P2O5 sisaldusega fosforiidi kontsentraati. Selle teostamiseks asutati riiklik aktsiaselts „Eesti Fosforiit“, millele Saksa ettevõte I.G. Farben tarnis ehitatavasse Maardu fosforiiditööstusse kaasaegsed flotorikastuse seadmed ja regendid. 1940.a. märtsis avati Maardu allmaakaevandus. 1954 aastal avati Maardu karjäär ja allmaakaevandus suleti.

Eesti fosforiidimaardlad asuvad Harjumaal Maardu, Tsitre ja Kehra maardlad, Lääne-Virumaal Toolse maardla ning nii Lääne-Virumaale kui Ida-Virumaale jäävad Rakvere ja Aseri maardla alad. Rakvere maardla on nii suur, et jaguneb mitmeks piirkonnaks: Lääne-ja Ida Kabala, Rägavere, Assamalla, Sonda, kagupiirkond ja läänepiirkond. Maardu maardla on ammendunud ja on registrist maha kantud. Kokku on passiivsed tarbe ja reservvarud ning prognoosvarud 11,8 miljardit tonni fosforiiti.

Maardla

Varud,

tuhat t

Keskmine katend, m

Keskm.
kihindi paksus, m

Keskm.

P2O5 %

Varu staatus

Aseri

   388 000

2-40

1,2

8

P. tarbevaru

Toolse

   644 000

1-60

3

10,15

P. tarbevaru

Rakvere maardla

Lääne-Kabala pk

   925 000

48-107

5,7

9,4

P. reservvaru

Ida-Kabala pk

   997 000

56-80

6,7

12,1

P. tarbevaru

Rägavere pk

1 400 000

50-133

5,7

9,4

Prognoosv.

Assamalla pk

2 000 000

110-195

5

9,6

Prognoosv.

Sonda pk

2 800 000

83-96

3,4

9,4

Prognoosv.

Kagupiirkond

2 686 000

128-210

3,2

7,1

Prognoosv.

Läänepiirkond

2 000 000

113-169

3,1

7,9

Prognoosv.

Tsitre

   194 000

25

2,9-5,1

9

Prognoosv.

Kehra

   374 400

90

2,3

10,15

Prognoosv.

  Tabel 1. Eesti fosforiidimaardlate andmed